Riigikogu keskkonnakomisjon arutas 20.detsembril 2023 hoonete renoveerimise kiirendamist naabruskonnapõhise ja tehaselise lähenemisega, et luua töökohti ja luua tingimused majanduskasvuks läbi keskkonna parandamisega seotud investeeringute.
Keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro sõnul on keerulise majandusolukorra tingimustes oluline aru saada, kuidas keskkonnaalased investeeringud saaksid aidata kaasa uuele majanduse ja inimeste heaolu kasvule. „Sellega tahame anda selge signaali erasektorile, et ettevõtted saaksid hakata enda strateegiaid ja samme vastavalt seadma. Huvitav oli kuulda ettevõtjate suust, et avaliku sektori poolt oleks tarvis abi tellija rolli täitmisel korteriühistute järeleaitamiseks,“ ütles Taro. “Hetkel jäi lahtiseks, kas selle ülesande peaks täitma riiklik struktuur, näiteks Kredex, või hoopis omavalitsus, mille võimekust on selleks tarvis tõsta.”
Arutelu eesmärk oli tuua kokku avalik, era- ja kolmas sektor, et riik saaks kõige selgemal ja kõrgemal tasemel öelda: riigi prioriteet on renoveerimistempo tõstmine. Ülevaate olukorrast andsid Kliimaministeeriumi esindajad ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Puitmajaliidu ja Merko esindajad. TalTechi ja EKA esindajad pakkusid välja lahendused kuidas renoveerida hooneid tehaseliselt ja kuidas luua lisaväärtust naabruskonnapõhiselt.
Ettevõtjate esindajad tõid kitsaskohana välja renoveerimise liiga aeglase tempo, mis ei võimaldaks praeguse seisuga täita keskkonna parandamise eesmärke. Sellesse protsessi peeti vajalikuks kaasata enam kohalikke omavalitsusi. Tõdeti, et paljudel korteriühistutel käib üle jõu protsessi korraldamine, milleks oleks vaja luua kompetentsikeskus, mis annaks igakülgset abi kogu renoveerimise jooksul. Varem maapiirkondades probleemiks olnud liiga suur omaosaluse määr on praeguseks vähendatud 30 protsendile.
Ülikoolide esindajate sõnul on hea elamiskeskkonna loomisel energiatõhususe kõrval vaja renoveerida sageli kogu hoone, sest nende projekteeritud kasutusaeg on lõppemas. Arutluse käigus toodi esile, et häid tulemusi annab renoveerimine tehaseliselt ja naabruskonna põhiselt. See on toonud kaasa ligipääsetavuse innovatsiooni, kus vanadele paneelelamutele saab lisada näiteks lift ja uue trepilahenduse.
“Mitme kortermaja korraga renoveerimine terve naabruskonna kaupa toob renoveerimishinna oluliselt alla tänu mastaabisäästu efektile kui ka majatehaste kasutamisele,” ütles arutelu algataja keskkonnakomisjoni liige Pärtel-Peeter Pere. “Tehaseline renoveerimine loob töökohti ja majanduskasvu – ning see seisab suuresti kohalike omavalitsuste initsiatiivi taga.”
Taro ütles arutluse kokkuvõtteks, et kellelgi pole kahtlust, et renoveerimine toob kasu nii majanduse elavdamisele kui ka inimestele elukeskkonna parandamisele. „ Probleemide lahendamisel on veel arenguruumi ja vaatame rakenduslike meetmete osas vastutavale ministeeriumile otsa. Panime kõrva taha Kliimaseadusega seonduva info heitmekvoodi vahendite kasutamise võimalused. Selle seaduse menetlemisega tegeleme tuleval aastal. Siis seame ka raamid paika ja võimaluse edasiseks tegevuseks,“ sõnas Taro.
- Uudise algtekst on leitav Riigikogu kodulehelt
[ Tagasi ]